KirjutisedParimad gospelmuusikud on selgunud Nädalavahetusel jagati Salme kultuurikeskuses auhindu Eesti gospelmuusikuile. Merje Talvik (Eesti Kirik) EGA eile, täna ja homme. Eile. Daniel Reinaruga Soomes Ryttyläs olles imestasime, et kuidas Soome kirikurinkonnas on nii palju noori muusikuid ja neid tuleb kogu aeg juurde. Leidsime tookord, et ju on puudujääke esinemisvõimalustes ja tunnustamises. Tihtilugu tehakse muusikat väikestele gruppidele inimestele, tehakse proove ja istutakse stuudios ja silutakse materjali. See on töö, mis ei torka silma, aga see on töö, mida on vaja tunnustada. Niisiis saigi aastal 2005 sügisel ettevalmistama hakatud veebruaris toimuvat kontsertõhtut. Esimene kord tegime Kosmose kinos, kuid järgmistel aastatel juba Salme kultuurikeskuses, kus lisaks paremale kontsertruumile on olemas terve rida häid ja hädavajalikke toetavaid ruume. Kontsertkava ülesehitamisel oleme püüdnud järgida põhimõtet, et see pakuks kogu perele elamuse. Läbi aastate on EGA-l kuuljaid oma talentidega teeninud ja oma mõtteid muusikasse valanud üldsusele tuntud ja kristlikku muusika varasalve täiustust pakkunud muusikud nagu Marju Marynel Kuut, ansambel Sõnajalg ja Tõnis Mägi. Samuti on lavalaudadele astunud rida tuntuid gospelmuusikuid nagu Andrus Lukas, Elo Toodo, Helen Lokuta, Dream Room, Anneli Pilpak, Crux, Annika Mai Purje, Timo Lige, Andres Jäätma ja perekond Laikred. Noortest EGA-l esinenud muusikuteks on tänaseks jõudnud plaadini juba tänaseks nime teinud muusikud nagu Rebecca, ansambel Trepikoda, Septem ja Flammo. Kooridest on kontserdi teise poole algust sisustanud Tallinna Gospelkoor, Sela ja EELK Misjonikoor. Värvikust on lisanud kindlasti Helletused, Deluna ja Robirohi. Üks mõõdetav tulemus, mille EGA toimkond on endale seadnud, et iga aasta oleks igas kategoorias midagi hinnata ja et uusi muusikuid pühendaks rohkem aega loomingule. Lisaks muusikalisele elamusele oleme püüdnud kuulajatele pakkuda võimalust osaleda seminarides, mis käsitlevad erinevaid teemasid, mis ikka ja jälle on seotud muusika ja religiooniga. Ju see on siis tähtis sõlmpunkt olnud. Seminaridel on ettekannetega esinenud Peeter Võsu, Crux, Mart Metsala, Mehis Metsala ja Timo Lige. Paralleelselt kontsertõhtuga on olnud Laste EGA, mille raames on koos lauldud, joonistatud ja mängitud. Külas on neil käinud Vanaisa Piiblilood ja Juhhei. Tunnustatud on iga aasta vähemalt viies kategooria inimesi, kes on silma paistnud kuulajaile hinge läinud loominguga. Interneti hääletus ja aasta uustulija katergoorias rahvahääletus on siiani välja selgitanud hulka häid artiste, kes on saanud uut indu tegelemaks muusikaga. Täna. Neljanda aasta kokkuvõte on ukse ees. Muusikahuvilised ja raadiojaamad on saatnud EGA toimkonnale omad nimekirjad kandidaatidest, keda tänasel hetkel saab juba tunnustada internetilehel. Selle aasta kontsertõhtul saame näha lavavalguses Dave Bentonit, kes on aastaid gospelmuusikat Eesti kuulajaile pakkunud. Koorina on seekord noore koosseisuline Living Stone, kes proovis rinda teistega ETV Laululahingus. Crux on aastaid olnud Eesti kristlikus muusikas otsekui teerajaja ja suuresti ka eeskuju noortele muusikutele. Nüüd on nad laval uue kavaga. Taavo Remmel on hea näide pühendumisest ja kirest oma pilli vastu. Astrid Böning ja Paul Daniel teevad vaimuliku rahvamuusikat. Papibänd on EELK koguduste õpetajate oma pop-rocki punt. Con Forte on tegelikult erineva kooseisuga EGA kontsertõhtu külalisi päris algusest saadik kostitanud hea ja professionaalse muusikaga ja andnud sooloartistidele hea taustajõu. Selle aasta teema keskendub
Jumala otsimisele ja trotsimisele. Samast teemast on kantud ka seminari
temaatika, mida viivad läbi Aamo Remmel ja Vello Salo. Homme. Kui Jumal annab, siis sarnast ettevõtmist võiks olla veel aastateks. Tunnustada on veel vaja mitmeid inimesi, seega tarvis veel mitmeid aastaid kokku kutsuda paarkümmend inimest, et üks veebruari laupäeva õhtu saaks sisustatud. Milline on EGA aastate pärast? Eks ta ole mõnesmõttes orgaaniline ja vormilt elastne ja muutuv, et ei jääks ajale jalgu, kuid tunnustamise kestsus peaks jääma. Kohe kui EGA muutub võistluseks ja väikse sektori muusikatööstuse aasta suursündmuseks, et hästi müüa ja jätta hea mulje kontserdikorraldajatele, siis on EGA end minetanud ja tuleb tulla juurte juurde tagasi. Tähelepanuväärne on see, et EGA on suht ainulaadne Euroopas. GMA ja Dove Awards USAs on aastaid sealselt muusikatööstust tagant utsitanud, kuid Euroopas päris sarnast ettevõtmist minu teada ei ole. Tahaks väha loota, et tänased
kuulajad on homsed muusikud, tänased seminari kuulajad on homsed teisitimõtlejad
ja tänased tunnustuse saajad on homsed teiste toetajad. Timm Rannu EGA 2008 nominendid on selgunud! EGA 2008 - (Tr)otsides Jumalat?03.11.2008 Võibolla on see esialgu vastukäiv pealkiri palju päevakajalisem, kui esmapilgul paistab. Kas siis trotsides või otsides? Usun, et väikesel maalapikesel nimega Maarjamaa elavad inimesed on alati pigem otsinud, otsivad täna ja otsivad ka tulevikus oma hinge sopis olevale pisikesele tühimikule täidet. Ja vahel seda tühimikku ka trotsinud. See tühimik on justkui Looja poolt programmeeritud rahutuseuss, mis võiks „miks-küsimuste“ küsimisega alustada dialoogi inimeste ning meie arhitekti ja eluloonõustaja vahel. Kas tundub, et kiirustan veidi ette? Näib ju nii, et dialoogini jõuab inimene pigem raugaeas, surivoodil või eluraskuste pöörises, palju harvem tuleb seda ette juba „rahuajal”. Miks on siis nii, et Jumalat, meie loojat ja disainerit, ei ole enne vaja kui alles siis, kui päris jama käes, kui hirm poeb naha vahele? Miks on lausa nii, et Jumalat trotsitakse ja öeldakse, et usuasi pole minu jaoks, see kõlbab vaid ullikestele, nõrkadele ja rehadele (toim. rehabilitatsioon). Kui aga uurida vanematelt inimestelt, et mida nad oleksid oma elus teisiti teinud, siis huvitav-huvitav, kas nad kurdavad, et oleks pidanud rohkem tööd tegema, pidutsema või võimu-kuulsust taotlema? Või äkki räägivad nad hoopis sellest, kuidas oleks pidanud rohkem panustama lähisuhetele, rohkem aega pühendama lastele, enam otsima igavikulisi väärtusi ja väärtustama aega? Julgen väita, et just seda nad räägiksid. Kuigi üldse on kuidagi hästi lihtne üldistada. Minul siinkohal inimeste mõtteviise, inimestel jälle näiteks neid, kes on teadlikult otsustanud otsida igavikulisi väärtusi ja Jumalat järgida. Meie, kristlased, oleme justkui Taevase Kuningriigi saadikud ja igat meie tegemist jälgivad tuhanded silmapaarid, kes on väga teadlikud käskudest ja keeldudest, mis käivad kaasas religiooniga. Kurb on see, et kirikuinimeste tegemistest ja tegematajätmisest kujuneb teistele aga kõverpilt, mis saab meedia võimendusega paljude inimeste arvamuseks kristlaste, religiooni ja mis kõige hullem - Looja enda kohta. Sellega aga otsekui suletakse võimalus õnnelikuks saada. Me kõik, nii kristlased kui mittekristlased, teeme sellega iseendile karuteene. Kuigi tuleb tõdeda, et Eesti on järjest enam jõudmas sinna faasi, kus mitmed inimesed on vaatamata (kõver)peeglitele ära tabanud, et raha, positsioon, glamuur, võim ja asjad ei tee täielikult õnnelikuks. Tunnetanud, et seda teeks miski immateriaalne, millele alul ei oska nimegi anda, miski „mitte-muldne“ väärtus... Nii alustataksegi otsinguteed ja see on juba hea algus! Üks immateriaalne vara – aeg - on meile paraku kõige väärtuslikum ja seda ei saa ka raha eest juurde osta. Mõeldes näiteks paljude eluteede alguspunktile - kui lapsele koolis usuõpetust või kirikus pühapäevakooli pakutakse, siis mitmed vanemad viisakalt keelduvad, et last mitte mingil juhul ära ei „lollitataks“. Ja jälle on üks varajane võimalus jäänud vähemaks... ****************************** EGA 2008 kontsertõhtu kavas üles astuvad muusikud kannavad endas valu meie kaaskodanike pärast, kes end tihtilugu peidavad maski taha: „Meie saame hakkama, sest tahame saada sama rikkaks kui Lääne-Euroopa!“ EGA muusikud soovivad oma loominguga kutsuda kuulajaid korraks välja astuma hoogsast asjade maailma rattast, endale küsimusi esitama, igavikuliste küsimuste üle mõtlema. Samasugust südamevalu kannavad enda sees EGA seminari kõnelejad (vt. www.gospelauhind.ee). Usun, et see ei ole juhus, et maailmamajanduse rahakoti sisu kõigutatakse. Äkki annab see karmivõitu õppetund vähemalt mõnetuhande eestlase minakesksele ja saavutusepõhisele elule uue, igavikulisema võimaluse? Ja kokkuvõtteks tuleb meie maa inimestel nägudele rohkem naeratust, sest meil pole enam tarvis pingsalt jälgida konkurentsiedetabeleid. Eriti seda, kas me oleme ikka veel liidrid varaselt suremuselt, alkoholilembuselt ja enesetappudelt? Või kas oleme neis küsimustes nt Lätist või teistest headest naabritest endiselt ees? Soovin siiralt, et saaksime senisest enam keskenduda juba mittemuldsetele küsimustele. Hea kirjatükk Ilm 3:15-21 Kes võidab, sellel ma lasen istuda koos minuga mu Timm Rannu EGA 2008 projektijuht
Pressiteade |